MILLISTELE LENDUDELE LAIENEB MÄÄRUS 261/2004?
Lennureisijate õigusi kaitsev ELi määrus 261/2004 laieneb kõikidele lendudele, mille käitaja on Euroopa Liidu (EL) lennufirma, ning eelkõige nendele kolmandate riikide lennufirmade käitavatele lendudele, mis väljuvad mõnest EL-is asuvast lennujaamast.
Väljaspool EL-i toimuvate või väljaspoolt EL-i EL-i suunduvate kolmandate riikide lennufirmade (nt American Airlines) lendudega toimunud tõrgete puhul võib määrus kehtida vaid ühtse õhuveolepingu korral, mis koosneb vähemalt kahest lennust.
Lennureisi korral, mille lõppsihtkoht ja vahepeatus on kolmandad riigid, peab selle reisi alguspunkt asuma EL-is (nt: lend Helsinki – New York ja jätkulend New York – Cancun; vt ELi Kohtu otsused asjades C-537/17, C-502/18 ja C-561/20). Lennureisi korral, mis võtab alguse kolmanda riigi lennufirma käitavast lennust väljumisega väljaspoolt ELi, peavad selle reisi vahepeatus ja lõppsihtkoht asuma ELis (nt: lend New York – Helsinki American Airlinesiga ja jätkulend Helsinki – Tallinn – Finnairiga), ning tegu peab olema lennufirmade vahelise lennukoodi jagamise lepinguga (vt ELi Kohtu otsust asjas C-367/20), mille raames sulgudes eeltoodud näite puhul lendab American Airlines Finnairile kuuluva lennukoodi (AY algusega) all.
Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõnele EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.
Väljaspool EL-i toimuvate või väljaspoolt EL-i EL-i suunduvate kolmandate riikide lennufirmade (nt American Airlines) lendudega toimunud tõrgete puhul võib määrus kehtida vaid ühtse õhuveolepingu korral, mis koosneb vähemalt kahest lennust.
Lennureisi korral, mille lõppsihtkoht ja vahepeatus on kolmandad riigid, peab selle reisi alguspunkt asuma EL-is (nt: lend Helsinki – New York ja jätkulend New York – Cancun; vt ELi Kohtu otsused asjades C-537/17, C-502/18 ja C-561/20). Lennureisi korral, mis võtab alguse kolmanda riigi lennufirma käitavast lennust väljumisega väljaspoolt ELi, peavad selle reisi vahepeatus ja lõppsihtkoht asuma ELis (nt: lend New York – Helsinki American Airlinesiga ja jätkulend Helsinki – Tallinn – Finnairiga), ning tegu peab olema lennufirmade vahelise lennukoodi jagamise lepinguga (vt ELi Kohtu otsust asjas C-367/20), mille raames sulgudes eeltoodud näite puhul lendab American Airlines Finnairile kuuluva lennukoodi (AY algusega) all.
Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõnele EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.
MIS ON LENNUHÜVITIS?
Lennuhüvitis on ELi määruse nr 261/2004 7. artikli lõikega 1 kindlaks määratud rahaline summa (250 €, 400 € või 600 €), mille eesmärk on hüvitada reisijatele ühetaoliselt ja viivitamata kahju, milleks on muu hulgas reisijate õhuveol lennutõrkedest tingitud ebamugavused.
Lennuhüvitisi maksavad lennufirmad ja neid hüvitisi võib reisija saada hilinenud, tühistatud, edasi- või tagasilükatud lennu eest, samuti reisija lennust mahajätmise eest vastu reisija tahtmist. Lendude hilinemised ja tühistamised hõlmavad olukordi, mil lennuk on pärast õhku tõusmist on sunnitud kas tagasi pöörduma või maanduma teises lennujaamas.
❗️Lennuhüvitise nõudmise ja saamise õigused ei sõltu kindlustuse poliisi olemasolust ning kindlustusfirmad nende nõuetega ei tegele.
Lennuhüvitisi maksavad lennufirmad ja neid hüvitisi võib reisija saada hilinenud, tühistatud, edasi- või tagasilükatud lennu eest, samuti reisija lennust mahajätmise eest vastu reisija tahtmist. Lendude hilinemised ja tühistamised hõlmavad olukordi, mil lennuk on pärast õhku tõusmist on sunnitud kas tagasi pöörduma või maanduma teises lennujaamas.
❗️Lennuhüvitise nõudmise ja saamise õigused ei sõltu kindlustuse poliisi olemasolust ning kindlustusfirmad nende nõuetega ei tegele.
MILLISTEL JUHTUDEL VÕIB TEKKIDA LENNUHÜVITISE NÕUDMISE ÕIGUS?
Mõnda olulist lühidalt:
- lend hilines: 3 ja rohkem tundi saabumisel lõppsihtkohta;
- lend tühistati või selle graafik muudeti: 2 ja rohkem tundi saabumisel lõppsihtkohta või -1 tund või rohkem väljumisel, kui Teid teavitati tühistamisest või muutmisest vähem kui 7 päeva enne lennu algset väljumist.
LENNU HILINEMINE
250 – 600 € lennuhüvitist
LENNU TÜHISTAMINE VÕI MUUTMINE
250 – 600 € lennuhüvitist
LENNUST MAHAJÄTMINE
250 – 600 € lennuhüvitist
MILLEST SÕLTUB LENNUHÜVITISE SUURUS?
Lennuhüvitise suurus sõltub vahemaast ühtses lennubroneeringus sisaldava lennureisi alguspunkti ja lõppsihtkoha vahel:
- kui reisi
vahemaa ei ületa 1 500 km, siis hüvitise suurus on 250 € (nt Tallinn – Helsinki);
- kui reisi
vahemaa jääb vahemikku 1 500 – 3 500 km, siis hüvitise suurus on 400 € (nt Tallinn – Barcelona);
- kui reisi
vahemaa ületab 3 500 km, siis hüvitise suurus on 600 € (v.a EL-i sisesed lennureisid; nt Tallinn – Hurgada).
Kui tegemist oli lennureisiga, mille vahemaa on rohkem kui 3 500 km ning mille alguspunkt ja lõppsihtkoht asuvad EL-is (nt Tallinn – Tenerife), siis võib reisijal olla õigus nõuda 400 € lennuhüvitist. Mõnikord võib lennufirmal tekkida õigus vähendada määrusega ettenähtud hüvitist poole võrra.
Vahemaad on õige arvutada suurringjoone mõõtmise meetodi järgi, kus vahepeatused arvesse ei lähe. Soovi korral saate oma lennureisi vahemaa pikkust vaadata siit.
❗️Lennureisi all peetakse silmas reisi, mille kohta väljastas lennufirma ühtse broneeringu ühe suuna kohta. Vahendaja (nt Kiwi) mitme regulaarlennu ja ühe suuna kohta väljastatud broneering (nt Tallinn – Helsinki ja Helsinki – New York) võib koosneda mitmest juriidilises mõistes eraldiseisvast lennust ja seega ka mitmest eraldiseisvast lennureisist.
MILLAL PUUDUB ÕIGUS NÕUDA MÄÄRUSE ALUSEL LENNUHÜVITIST?
Mõned baasnäited
- Kui lennureis koosnes ühest kolmanda riigi lennufirma (nt American Airlines) lennust, millega toimus lennutõrge väljumisel väljaspoolt ELi (nt New Yorgist).
- Kui lennureis koosnes ühest lennust ja see lend hilines, kuid saabumine sihtkohta jäi siiski alla kolme tunni. Sama põhimõte on kehtiv ka mitmest ühtse õhuveolepinguga ühendatud lennust koosneva lennureisi puhul, kui lennu hilinemise toimub viimase lennuga.
- Kui lennureis koosnes ühest lennust ja see lend tühistati, kuid lennufirma tagatud asenduslennuga jõudsite sihtkohta vähem kui kaks tundi hiljem või tagatud asenduslend väljus vähem kui üks tund varem võrreldes tühistatud lennu algselt kavandatud väljumisajaga. Sama põhimõte on kehtiv ka mitmest ühtse õhuveolepinguga ühendatud lennust koosneva lennureisi puhul, kui lennu tühistamine toimub viimase lennuga.
- Kui lennureis koosnes ühest lennust ja selle väljumine muudeti varasemaks vähem kui ühe tunni võrra või saabumine – vähem kui kahe tunni võrra. Sama põhimõte on kehtiv ka mitmest ühtse õhuveolepinguga ühendatud lennust koosneva lennureisi puhul, kui lennu muutmine toimub viimase lennuga.
- ❗️Kui lennureis koosnes kahest omavahel ühtse veolepinguga seotud lendudest ning esimesega toimus lennutõrge, mistõttu poleks Te jätkulennule jõudnud, ent leidsite ise alternatiivse variandi (nt soetasite pileti teisele lennule), tänu millele ikkagi jõudsite jätkulennule, millega määruse mõistes olulist lennutõrget ei toimunud.
- Kui lennureis koosnes kahest omavahel ühtse veolepinguga seotud lendudest, millest esimene hilines niivõrd, et Te ei jõudnud jätkulennule, ent lennufirma tagatud asenduslennuga jõudsite lõppsihtkohta vähem kui kolm tundi hiljem.
- Kui lend tühistati või lennugraafik määruse mõistes oluliselt muudeti, ent Teid teavitati sellest rohkem kui 14 päeva enne lennu algset väljumisaega.
❗️On hea teada, et lennu saabumisaeg läheb lukku siis, kui avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda (vt ELi Kohtu otsust asjas C‑452/13).
MILLAL VÕIB LENNUFIRMA ÕIGUSPÄRASELT LENNUHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUDA?
Lennufirmal võib õigus olla keelduda lennuhüvitise maksmisest, kui lennu plaanijärgset väljumist mõjutas määruse mõistes erakorraline asjaolu, mida lennufirma poleks suutnud vältida isegi siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.
Erakorraliseks peetakse määruse mõistes asjaolu, mille põhjustas sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult lennufirma lennupärasele tegevusele omane ja mis väljub lennufirma kontrolli alt (nt vulkaanipurse). Lennufirma peab suutma tõendada, et lennutõrke põhjuseks oli erakorraline asjaolu, ning et lennufirma on võtnud vastu kõik mõistlikud meetmed selle vältimiseks, k.a toimetada reisijat tema lõppsihtkohta esimesel võimalusel. See tähendab, et kokku peavad olema täidetud kolm tingimust, mida lennufirma peab oma seisukoha toeks tõendama. Üldjuhul esitavad lennufirmad vastavaid tõendeid ja põhjalikkumaid selgitusi ainult riiklikele asutustele.
Tähtis on ka meeles pidada, et erakorralise asjaolu puhul võetakse arvesse selle ajalist kestust. See tähendab, et niipea, kui erakorralise asjaolu mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest kannab vastutust juba lennufirma. Seetõttu võib määravaks olla hoopis see, millist asenduslendu reisijale tagatakse – kas esimest võimalikku, mis väljub mõne tunni pärast või seda, mis väljub näiteks alles 24 tunni pärast.
Oletame, et lennufirma lükkas reisija nõude tagasi, tuues esile lennu hilinemise põhjuseks lennujuhtimiskeskuse piirangu ning nimetas selle erakorraliseks asjaoluks. Eeldame, et see piirang (asjaolu) leidis tõesti aset, ent mis oli omakorda selle piirangu põhjuseks (sündmus)? Kas lennufirma enda tegevus/tegevusetus või hoopis näiteks ELi Lennuohutusameti otsus, mis mõjutas negatiivselt ka teiste lennufirmade lende? Kui lennufirma on ise piirangus süüdi, siis ei saa see piirang olla erakorraliseks asjaoluks.
❗️Määruses esile toodud loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda, on üldine, näitlik ja mitteammendav. Näiteks, võib selliseks sündmuseks olla ka streik. Ent see ei tähenda, et iga streigi korral saab lennufirma viidata erakorralise asjaolu esinemisele. Niisiis ei ole tegelikkuses lennufirma enda töötajate streik käsitletav erakorralise asjaoluna. Seevastu näiteks lennujuhtimiskeskuse või lennujaama töötajate streik – on.
Selleks, et tuvastada, kas reisijal on õigus lennuhüvitist saada, tuleb põhjalikult analüüsida ja menetleda igat üksikjuhtumit.
Erakorraliseks peetakse määruse mõistes asjaolu, mille põhjustas sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult lennufirma lennupärasele tegevusele omane ja mis väljub lennufirma kontrolli alt (nt vulkaanipurse). Lennufirma peab suutma tõendada, et lennutõrke põhjuseks oli erakorraline asjaolu, ning et lennufirma on võtnud vastu kõik mõistlikud meetmed selle vältimiseks, k.a toimetada reisijat tema lõppsihtkohta esimesel võimalusel. See tähendab, et kokku peavad olema täidetud kolm tingimust, mida lennufirma peab oma seisukoha toeks tõendama. Üldjuhul esitavad lennufirmad vastavaid tõendeid ja põhjalikkumaid selgitusi ainult riiklikele asutustele.
Tähtis on ka meeles pidada, et erakorralise asjaolu puhul võetakse arvesse selle ajalist kestust. See tähendab, et niipea, kui erakorralise asjaolu mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest kannab vastutust juba lennufirma. Seetõttu võib määravaks olla hoopis see, millist asenduslendu reisijale tagatakse – kas esimest võimalikku, mis väljub mõne tunni pärast või seda, mis väljub näiteks alles 24 tunni pärast.
Oletame, et lennufirma lükkas reisija nõude tagasi, tuues esile lennu hilinemise põhjuseks lennujuhtimiskeskuse piirangu ning nimetas selle erakorraliseks asjaoluks. Eeldame, et see piirang (asjaolu) leidis tõesti aset, ent mis oli omakorda selle piirangu põhjuseks (sündmus)? Kas lennufirma enda tegevus/tegevusetus või hoopis näiteks ELi Lennuohutusameti otsus, mis mõjutas negatiivselt ka teiste lennufirmade lende? Kui lennufirma on ise piirangus süüdi, siis ei saa see piirang olla erakorraliseks asjaoluks.
❗️Määruses esile toodud loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda, on üldine, näitlik ja mitteammendav. Näiteks, võib selliseks sündmuseks olla ka streik. Ent see ei tähenda, et iga streigi korral saab lennufirma viidata erakorralise asjaolu esinemisele. Niisiis ei ole tegelikkuses lennufirma enda töötajate streik käsitletav erakorralise asjaoluna. Seevastu näiteks lennujuhtimiskeskuse või lennujaama töötajate streik – on.
Selleks, et tuvastada, kas reisijal on õigus lennuhüvitist saada, tuleb põhjalikult analüüsida ja menetleda igat üksikjuhtumit.
EI SOOVI ISE SÕDIDA LENNUFIRMA VASTU?
Esitage meile päring! Võtame kõik Teie nõuetega seotud mured enda kanda.
Meiega saate tutvuda, lugedes jagusid „KKK“ või „Miks meie?“. Meie klientide tagasiside asub jaos „Tagasiside“.
Meiega saate tutvuda, lugedes jagusid „KKK“ või „Miks meie?“. Meie klientide tagasiside asub jaos „Tagasiside“.
Kõik küsimused on teretulnud: support@flightclaims.ee
Jagu uuendati 19.04.2024