MILLISTELE LENDUDELE LAIENEB ELI MÄÄRUS 261/2004?

Määrus laieneb kõikidele lendudele, mille käitajateks on euroopalikud lennufirmad, ning nendele kolmandate riikide lennufirmade lendudele, mis väljuvad mõnest ELis asuvast lennujaamast. Väljaspool ELi toimuvate lendude osas määrus kehtib ainult üheainsa lennureisi broneeringu olemasolul, mille lähtekoht asub ELis. Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandi, Norra ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõne EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.

Määruse artikliga 7 on lennureisijatele ette nähtud tavahüvitised. Tavahüvitist võib saada hilinenud, tühistatud ning edasilükatud lennu eest, samuti reisija lennuki pardale mittelubamise eest vastu reisija tahtmist. Lendude hilinemised ja tühistamised hõlmavad olukordi, mil lennuk pärast õhku tõusmist on sunnitud kas pöörduma tagasi või maanduma teises lennujaamas.

Allpool on toodud vahejuhtumite näited, mil lennureisijal tekib õigus nõuda lennufirmalt tavahüvitist. Näited baseeruvad kõige sagedamini toimuvatel juhtumitel, mistõttu pole loetelu ammendav.
 
Lühendite tähendused

TLL – Tallinna lennujaam;
HEL – Helsingi lennujaam;
PRG – Praha lennujaam;
NYC – New Yorki lennujaam;
SVO – Moskva lennujaam;
KJA – Krasnoyarski lennujaam;
LAS – Las Vegase lennujaam;
LAX – Los Angelesi lennujaam;
EL – Euroopa Liit;
Kolmas riik – riik, mis ei kuulu EL-i.
 

LENNU HILINEMINE
 
NB! Oluline on meeles pidada, et lennu saabumisel läheb hilinemise aeg lukku siis, kui tehakse vähemalt üks lennuki ustest lahti, eesmärgiga lubada reisijatel lennukist väljuda.
 
1. Ühest otselennust koosnenud lennureisi korral juhul, kui Teie otselend, näiteks TLL-HEL, hilines pikaajaliselt ning selle tulemusena saabusite oma lennureisi lõppsihtkohta (HEL) vähemalt kolm tundi hiljem.
 
2. Mitmest omavahel seotud lennust koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule (näiteks, lennust TLL-HEL ja jätkulennust HEL-NYC) juhul, kui esimese lennu hilinemise tõttu Teil polnud võimalik jõuda jätkulennule ning lennufirma poolt Teile tasuta tagatud asenduslennuga jõudsite oma lennureisi lõppsihtkohta (NYC) vähemalt kolm tundi hiljem (eksisteerib erand).
 
2.1. Mitmest omavahel seotud lennust koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule (näiteks, lennust TLL-SVO ja jätkulennust SVO-KJA) juhul, kui jätkulend hilines pikaajaliselt, mistõttu saabusite oma lennureisi lõppsihtkohta (KJA) vähemalt kolm tundi hiljem. Selle näite puhul, kui tegemist oli kahe erineva lennufirma poolt teostatud lendudega, siis vastutavaks lennufirmaks on see, kes käitas esimest lendu.
 
2.2. Mitmest omavahel seotud lennust koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule (näiteks, lennust HEL-NCY ja selle jätkulendudest NCY-LAS ja LAS-LAX) juhul, kui teine lend NCY-LAS hilines ning selle tõttu Teil polnud võimalik jõuda lennule LAS-LAX, ning lennufirma poolt Teile tasuta tagatud asenduslennuga jõudsite oma lennureisi lõppsihtkohta (LAX) vähemalt kolm tundi hiljem (eksisteerib erand). Selle näite puhul, kui tegemist oli kahe erineva lennufirma teostatud lendudega (silmas peetakse algselt broneeritud lende), siis vastutavaks lennufirmaks on see, kes käitas esimest lendu.

LENNU TÜHISTAMINE
 
NB! Lennu tühistamise korral on oluline Teid tühistamisest etteteavitamise aeg – määrus näeb ette erisusi, mis sõltuvad etteteatamise ajast: rohkem kui 14 päeva, 7-14 päeva või vähem kui seitse päeva enne lennu kavandatud väljumisaega.
 
NB! Allpool olevad näited lennu tühistamise kohta on koostatud arvestusega, et Teid teavitati lennu tühistamisest vähem kui seitse päeva enne lennu kavandatud väljumisaega või ei teavitatud sellest üldse.
 
1. Ühest otselennust koosnenud lennureisi korral juhul, kui Teie otselend näiteks TLL-HEL tühistati ning Teile tasuta ei pakutud ega tagatud asenduslendu, mis oleks graafiku järgi jõudnud Teie lennureisi lõppsihtkohta (HEL) vähem kui kaks tundi hiljem. Või kui Teile tasuta tagati asenduslend, millega jõudsite HEL-sse vähemalt kaks tundi hiljem (eksisteerib erand).
 
2. Mitmest omavahel seotud lennust koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule (näiteks, lennust TLL-HEL ja jätkulennust HEL-PRG) juhul, kui esimene lend tühistati, mistõttu Te ei jõudnud jätkulennule ning Teile tasuta ei pakutud ega tagatud asenduslendu, mis oleks graafiku järgi jõudnud Teie lennureisi lõppsihtkohta (PRG) vähem kui kaks tundi hiljem võrreldes jätkulennu HEL-PRG kavandatud saabumisajaga. Või kui Teile tasuta tagati asenduslend, millega jõudsite PRG-sse vähemalt kaks tundi hiljem (eksisteerib erand). Selle näite puhul kehtivad samad reeglid ka juhul, kui tühistati jätkulend HEL-PRG.
 
2.1. Mitmest omavahel seotud lennust koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule (näiteks, lennust HEL-NCY ja jätkulennust NCY-LAS) juhul, kui jätkulend tühistati ning Teile tasuta ei pakutud ega tagatud asenduslendu, mis oleks graafiku järgi jõudnud Teie lennureisi lõppsihtkohta (LAS) vähem kui kaks tundi hiljem. Või kui Teile tasuta tagati asenduslend, millega jõudsite LAS-sse vähemalt kaks tundi hiljem (eksisteerib erand). Selle näite puhul, kui tegemist oli kahe erineva lennufirma lendudega (silmas peetakse algselt broneeritud lende), siis vastutavaks lennufirmaks on see, kes käitas esimest lendu.


LENNUGRAAFIKU HILISEMAKS MUUTMINE

Lennugraafiku hilisemaks muutmist enne lennu esialgselt kavandatud väljumisaega saab määruse järgi võrdsustada olukorraga, mil lend tühistati ning reisijale tasuta tagati asenduslend. Seetõttu niisugustele olukordadele kohaldub lennu tühistamise regulatsioon.

LENNUFIRMA KEELDUMINE LUBADA REISIJAT LENNU PARDALE VASTU REISIJA TAHTMIST

1. Ühest otselennust koosnenud lennureisi korral juhul, kui Teid jäeti näiteks lennust TLL-HEL maha.
 
2. Mitmest omavahel seotud lennust koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule (näiteks, lennust TLL-HEL ja jätkulennust HEL-NYC) juhul, kui esimese lennu hilinemise tõttu lennufirma ekslikult arvas, et Te ei jõua jätkulennule ning vormistas Teie pileti ette ümber, kuigi tegelikkuses jõudsite õigete väravateni jätkulennule pardaleastumise teostamise ajal ehk õigeaegselt, kuid vaatamata sellele Teid ei lubatud selle pardale.
 
2.1. Mitmest omavahel seotud lennust koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule (näiteks, lennust HEL-NCY ja jätkulennust NCY-LAS) juhul, kui Teid jäeti jätkulennust maha. Selle näite puhul, kui tegemist oli kahe erineva lennufirma lendudega, siis vastutavaks lennufirmaks on see, kes käitas esimest lendu.

MILLISTEL JUHTUDEL PUUDUB LENNUREISIJAL ÕIGUS NÕUDA LENNUFIRMALT TAVAHÜVITIST EL-I MÄÄRUSE 261/2004 ALUSEL?

Kõige sagedamini toimuvatel juhtumitel baseeruvad näited (allpool olev loetelu ei ole ammendav).
 
1. Näiteks, kui probleemseks osutus lennufirma Aeroflot lend SVO-TLL või ABA-SVO (ehk kolmanda riigi lennufirma lend väljumisega kolmandast riigist ja saabumisega EL-i või täielikult väljaspool EL-i).
 
2. Lennu tühistamise või lennugraafiku hilisemaks muutmise korral, kui Teid teavitati sellest rohkem kui 14 päeva enne lennu kavandatud väljumisaega.
 
3. Ühest otselennust koosnenud lennureisi ja selle lennu hilinemise korral, kui saabusite selle lennuga sihtkohta vähem kui kolm tundi hiljem.
 
3.1. Näiteks kahest omavahel seotud lendudest koosnenud lennureisi korral ehk kui need mõlemad olid broneeritud ühele broneeringule juhul, kui esimene lend hilines ning vaatamata sellele Te ikkagi jõudsite jätkulennule. Või juhul, kui esimese lennu hilinemise tõttu Te jätkulennule ei jõudnud, kuid lennufirma tasuta tagatud asenduslennuga jõudsite oma lennureisi lõppsihtkohta vähem kui kolm tundi hiljem.
 
3.2. Mitmest omavahel seotud lendudest koosnenud lennureisi korral ehk kui mitu lendu oli broneeritud ühele broneeringule juhul, kui esimene lend hilines, mistõttu Te ei jõudnud jätkulennule ning otsustasite kas loobuda lennureisi jätkamisest või soetasite ise uue lennupileti omal kulul.

 
KUI LENNUREISIJAL ON EL-I MÄÄRUSE 261/2004 ALUSEL ÕIGUS NÕUDA TAVAHÜVITIST, SIIS MILLISTEL JUHTUDEL VÕIB LENNUFIRMA ÕIGUSPÄRASELT KEELDUDA SELLE MAKSMISEST?

Lennufirmal on õigus keelduda tavahüvitise maksmisest, kui lennu plaanijärgset väljumist negatiivselt mõjutas erakorraline asjaolu  määruse mõistes ehk asjaolu, mille põhjustas sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omane lennufirma tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt, ning, mida lennufirma poleks suutnud vältida isegi siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. Lennufirma peab ka suutma seda tõendada. Praktikas esitavad lennufirmad tõendeid ja põhjalikkumaid selgitusi enamasti ainult riikliketele asutustele, kuigi ELi Komisjoni nõuande järgi tuleks tõendid esitada ka lennureisijale. Samuti on oluline meeles pidada, et erakorralise asjaolu mõjul on olemas ajaline kestus ning niipea, kui selle mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest võib vastutust kanda juba lennufirma.

Määruses on välja toodud näitlik, mitteammendav loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda. Sellisteks sündmusteks võivad määruse järgi olla näiteks sobimatu ohutu lennu teostamiseks ilmastik, lennujuhtimiskeskuse piirang, streik, ettenägematu lennuohutusega seotud vajakajäämine, turvalisuse oht, poliitiline ebastabiilsus. Streike käsitledes puudub lennureisijal õigus tavahüvitisele, kui tegemist oli muu, kui lennufirma töötajate streigiga ehk, näiteks, lennujuhtimiskeskuse töötajate streigiga. Lennufirma töötajate streike tuleb eristada – aset võib leida nii äkiline ehk planeerimata (nn "wildcat strike") kui ka plaaneeritud streik, mis üldjuhul juhtub sagedamini, kui äkiline streik. Äkiliste streikide osas on Euroopa Liidu Kohus otsustanud, et sellised streigid ei kuulu erakorraliste sündmuste hulka määruse mõistes ning nende toimumisel on lennufirmad siiski kohustatud tavahüvitisi reisijatele välja maksma. Kui lennugraafiku muutus toimus lennufirma töötajate planeeritud streigi tõttu ning määruse järgi on õigus tavahüvitist nõuda, siis tuleb arvestada et, tõenäoliselt, tuleb lõppkokkuvõttes enda õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Erakorraliseks asjaoluks võib määruse mõistes olla ka lennuki tehniline rike, mille põhjustas näiteks lennukimootorisse sattunud lind või, teatud eeldustel, lennuki varjatud tootmisdefekt, mis muu hulgas mõjutas lennuohutust. Lennuki pardale mittelubamisel vastu reisija tahtmist ei pea lennufirma maksma tavahüvitist, kui põhjus seisnes näiteks turvalisusega või dokumentidega seotud probleemis. Igal juhul tuleb tavahüvitise saamise õiguse tuvastamise osas õige vastuse saamiseks põhjalikult analüüsida igat üksikjuhtumit.

COVID-19 kuulub nende erakorraliste sündmuste hulka, mille puhul on lennufirma vabastatud kohustusest maksta määruse artikliga 7 ettenähtud tavahüvitisi.

MILLEST OLENEB TAVAHÜVITISE SUURUS?

Tavahüvitise suurus sõltub vahemaast üheainsas lennubroneeringus märgitud lennureisi alguspunkti ja lõppsihtkoha vahel:
  • kui reisi vahemaa ei ületa 1500 km, siis hüvitise suurus on 250 eurot;
  • kui reisi vahemaa jääb vahemikku 1500-3500 km, siis hüvitise suurus on üldjuhul 400 eurot;
  • kui reisi vahemaa ületab 3500 km, siis hüvitise suurus on 600 eurot (v.a EL-i siseste lennureiside korral).
* Teisisõnu, kui tegemist oli lennureisiga, mille vahemaa on rohkem kui 3500 km ning mille alguspunkt ja lõppsihtkoht asuvad EL-is (näiteks, TLL-TFS ehk Tallinn-Tenerife), siis võib lennureisija olla õigustatud saada igal juhul mitte rohkem kui 400 eurot tavahüvitist. Samuti tekib lennufirmal teatud asjaoludel õigus vähendada määrusega ettenähtud tavahüvitise summat poole võrra.

Vahemaad on õige arvutada suurringjoone mõõtmise meetodi järgi, kus vahepeatused arvesse ei lähe. Soovi korral saate oma lennureisi vahemaa pikkust teada siin.

LENNU HILINEMINE
250-600 eurot tavahüvitist

LENNU TÜHISTAMINE VÕI EDASILÜKKAMINE
250-600 eurot tavahüvitist

Küsimuste tekkimisel palume saata need
e-postile support@flightclaims.ee.
 
Käesolev jagu uuendati 26.05.2020.

LENNUST MAHAJÄTMINE
250-600 eurot tavahüvitist