MILLISTELE LENDUDELE LAIENEB MÄÄRUS 261/2004?
Määrus laieneb kõikidele lendudele, mille käitaja on Euroopa Liidu (EL) lennufirma, ning nendele kolmandate riikide lennufirmade lendudele, mis eelkõige väljuvad mõnest EL-is asuvast lennujaamast.
Väljaspool EL-i toimuvate või väljaspoolt EL-i EL-i suunduvate kolmandate riikide lennufirmade lendude puhul võib määrus kehtida vaid siis, kui lennureis on vormistatud ühtse broneeringuna. See broneering peab muu hulgas koosnema vähemalt kahest lennust, millest ühe peab käitama EL-i lennufirma. Sealjuures väljaspool EL-i toimuvate lendude osas peab selle lennureisi alguspunkt asuma EL-is (näide: Tallinn – New York – Los Angeles). Kolmandate riikide lennufirmade lendude osas, mis suunduvad väljaspoolt EL-i EL-i, peab selle lennureisi lõppsihtkoht asuma EL-is (näide: New York – Helsinki – Tallinn).
Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõnele EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.
Väljaspool EL-i toimuvate või väljaspoolt EL-i EL-i suunduvate kolmandate riikide lennufirmade lendude puhul võib määrus kehtida vaid siis, kui lennureis on vormistatud ühtse broneeringuna. See broneering peab muu hulgas koosnema vähemalt kahest lennust, millest ühe peab käitama EL-i lennufirma. Sealjuures väljaspool EL-i toimuvate lendude osas peab selle lennureisi alguspunkt asuma EL-is (näide: Tallinn – New York – Los Angeles). Kolmandate riikide lennufirmade lendude osas, mis suunduvad väljaspoolt EL-i EL-i, peab selle lennureisi lõppsihtkoht asuma EL-is (näide: New York – Helsinki – Tallinn).
Euroopa Liidu all mõistetakse 27 liikmesriiki ning Islandit, Norrat ja Šveitsi riike, samuti Madeirat, Kanaari ja teisi mõnele EL-i liikmesriigile kuuluvaid saari.
Määruse artikli 7 järgi on lennureisijatele nähtud ette hüvitised. Lennuhüvitist võib saada hilinenud, tühistatud või edasilükatud lennu eest, samuti reisija lennust mahajätmise eest vastu reisija tahtmist. Lendude hilinemised ja tühistamised hõlmavad olukordi, mil lennuk on pärast õhku tõusmist on sunnitud kas tagasi pöörduma või maanduma teises lennujaamas.
LENNU TÜHISTAMINE VÕI MUUTMINE
250-600 eurot lennuhüvitist
250-600 eurot lennuhüvitist
LENNUST MAHAJÄTMINE
250-600 eurot lennuhüvitist
250-600 eurot lennuhüvitist
MIS HÜVITISE LIIGIGA ON TEGEMIST LENNUHÜVITISE PUHUL JA MIS ON SELLE HÜVITISE EESMÄRK?
Lennuhüvitise puhul on tegemist standardiseeritud rahalise hüvitisega, mis on mõeldud lennureisijale tekitatud mittevaralise kahju, eelkõige ajakaotuse ja tekitatud ebamugavuste hüvitamiseks. Seega ei välista lennuhüvitis reisija õigust nõuda lennufirmalt lennuintsidendiga seotud varalise kahju hüvitamist.
MILLEST SÕLTUB LENNUHÜVITISE SUURUS?
Lennuhüvitise suurus sõltub vahemaast ühes broneeringus sisaldava lennureisi alguspunkti ja lõppsihtkoha vahel:
- kui reisi
vahemaa ei ületa 1500 km, siis hüvitise suurus on 250 eurot;
- kui reisi
vahemaa jääb vahemikku 1500-3500 km, siis hüvitise suurus on 400 eurot;
- kui reisi vahemaa ületab 3500 km, siis hüvitise suurus on 600 eurot (v.a EL-i sisesed lennureisid).
Kui tegemist oli lennureisiga, mille vahemaa on rohkem kui 3500 km ning mille alguspunkt ja lõppsihtkoht asuvad EL-is (näiteks Tallinn-Tenerife), siis võib reisijal olla õigus nõuda 400 eurot lennuhüvitist. Mõnikord võib lennufirmal tekkida õigus vähendada määrusega ettenähtud hüvitist poole võrra.
Vahemaad on õige arvutada suurringjoone mõõtmise meetodi järgi, kus vahepeatused arvesse ei lähe. Soovi korral saate oma lennureisi vahemaa pikkust vaadata siit. Lennureisi all peetakse silmas reisi, mille kohta lennufirma väljastas ühe broneeringu. Vahendaja väljastatud broneering võib koosneda mitmest juriidilises mõistes eraldiseisvast lennust ja seega ka lennureisist.
MILLISTEL JUHTUDEL VÕIB LENNUFIRMA ÕIGUSPÄRASELT LENNUHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUDA?
MILLISTEL JUHTUDEL EI OLE REISIJAL ÕIGUST NÕUDA MÄÄRUSE ALUSEL LENNUHÜVITIST?
Mõned lihtsad näited
1. Kolmanda riigi lennufirma lend väljus kolmandast riigist ja saabus EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Moksva-Tallinn).
2. Eraldiseisev kolmanda riigi lennufirma lend, mis toimus täielikult väljaspool EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Abakan-Moksva).
3. Lend tühistati ning Teid teavitati sellest rohkem kui 14 päeva enne lennu väljumisaega.
4. Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend hilines, kuid saabumine sihtkohta jäi siiski vähem kui kolm tundi.
5. Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend tühistati, kuid lennufirma tagatud asenduslennuga jõudsite sihtkohta vähem kui kaks tundi hiljem.
2. Eraldiseisev kolmanda riigi lennufirma lend, mis toimus täielikult väljaspool EL-i (näiteks lennufirma Aeroflot lend Abakan-Moksva).
3. Lend tühistati ning Teid teavitati sellest rohkem kui 14 päeva enne lennu väljumisaega.
4. Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend hilines, kuid saabumine sihtkohta jäi siiski vähem kui kolm tundi.
5. Lennureis koosnes ühest lennust ja see lend tühistati, kuid lennufirma tagatud asenduslennuga jõudsite sihtkohta vähem kui kaks tundi hiljem.
MILLISTEL JUHTUDEL VÕIB LENNUFIRMA ÕIGUSPÄRASELT LENNUHÜVITISE MAKSMISEST KEELDUDA?
Lennufirmal on õigus keelduda lennuhüvitise maksmisest, kui lennu plaanijärgset väljumist mõjutas määruse mõistes erakorraline asjaolu. Erakorraliseks peetakse asjaolu, mille põhjustas sündmus, mis ei ole oma olemuselt või päritolult lennufirma lennupärasele tegevusele omane ja mis väljub lennufirma kontrolli alt. Veel üheks tingimuseks on, et seda sündmust poleks lennufirma suutnud vältida isegi siis, kui ta oleks võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed. Lennufirma peab ka suutma tõendada, et asjaolu oli erakorraline ning see avaldas mõju lennule. Üldjuhul esitavad lennufirmad tõendeid ja põhjalikkumaid selgitusi ainult riiklikele asutustele, kuigi Euroopa Komisjoni hinnangul tuleks tõendid esitada ka lennureisijale. Samuti on oluline meeles pidada, et erakorralise asjaolu puhul võetakse arvesse ka selle ajalist kestust. See tähendab, et niipea, kui erakorralise asjaolu mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest kannab vastutust juba lennufirma.
Määruses on esitatud näitlik, mitteammendav loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda. Sellisteks sündmusteks võivad määruse järgi olla näiteks ohutu lennu tagamiseks ebasobiv ilmastik, lennujuhtimiskeskuse piirang, streik, lennuohutusega seotud ettenägematu vajakajäämine, oht turvalisusele, poliitiline ebastabiilsus. Streigi korral ei ole reisijal õigust lennuhüvitisele, kui see ei olnud lennufirma töötajate streik. Näiteks kui streigivad lennujuhtimiskeskuse töötajad, siis ei ole reisijal hüvitise saamiseks õigust. Erakorraliseks asjaoluks võib määruse mõistes olla ka lennuki tehniline rike, mille põhjustas näiteks lennukimootorisse sattunud lind. Harvadel juhtudel võib erakorraliseks asjaoluks olla ka lennuki varjatud tootmisdefekt. Kui reisijat ei lubata vastu tema tahtmist lennuki pardale, ei pea lennufirma maksma lennuhüvitist juhul, kui inimest ei lubatud pardale turvalisuse tagamise tõttu või kui inimese dokumentidega oli probleeme. Selleks, et tuvastada, kas reisijal on õigust saada lennuhüvitist, tuleb põhjalikult analüüsida ja uurida igat üksikjuhtumit.
Määruses on esitatud näitlik, mitteammendav loetelu sündmustest, mis võivad erakorralisi asjaolusid esile kutsuda. Sellisteks sündmusteks võivad määruse järgi olla näiteks ohutu lennu tagamiseks ebasobiv ilmastik, lennujuhtimiskeskuse piirang, streik, lennuohutusega seotud ettenägematu vajakajäämine, oht turvalisusele, poliitiline ebastabiilsus. Streigi korral ei ole reisijal õigust lennuhüvitisele, kui see ei olnud lennufirma töötajate streik. Näiteks kui streigivad lennujuhtimiskeskuse töötajad, siis ei ole reisijal hüvitise saamiseks õigust. Erakorraliseks asjaoluks võib määruse mõistes olla ka lennuki tehniline rike, mille põhjustas näiteks lennukimootorisse sattunud lind. Harvadel juhtudel võib erakorraliseks asjaoluks olla ka lennuki varjatud tootmisdefekt. Kui reisijat ei lubata vastu tema tahtmist lennuki pardale, ei pea lennufirma maksma lennuhüvitist juhul, kui inimest ei lubatud pardale turvalisuse tagamise tõttu või kui inimese dokumentidega oli probleeme. Selleks, et tuvastada, kas reisijal on õigust saada lennuhüvitist, tuleb põhjalikult analüüsida ja uurida igat üksikjuhtumit.
COVID-19 kuulub nende erakorraliste sündmuste hulka, mille puhul on lennufirma vabastatud kohustusest maksta lennuhüvitist.
VAJATE ABI LENNUHÜVITISE SAAMISEL?
Esitage meile tasuta päring! Meiega saate tutvuda, lugedes jagusid „KKK“ või „Miks meie?“. Meie klientide tagasisidet saate lugeda jaost „Tagasiside“.
päringuT ESITAMA
Kõik küsimused on teretulnud: support@flightclaims.ee
Jagu uuendati 15.01.2022.