Vastavalt Euroopa Liidu määrusele (EÜ) nr 261/2004 ning Euroopa Kohtu asjakohastele otsustele võib lennureisijal olla õigus lennukompensatsioonile ehk lennuhüvitisele, kui lennufirma on rikkunud oma kohustusi ja:
- lend hilines;
- lend tühistati;
- lennuaega muudeti varasemaks või hilisemaks;
- reisijale keelati pardale minek vastu tema tahtmist;
- või reisija ei jõudnud jätkulennule ülalmainitud vahejuhtumi tõttu.
Kui oled kogenud mõnda neist olukordadest, võib Sul olla õigus saada lennufirmalt
lennukompensatsiooni summas 250–600 eurot vastavalt
määruse (EÜ) nr 261/2004
sätetele.
Allpool saad teada:
- mis on lennuhüvitis ja kuidas seda arvutatakse;
- millal võib tekkida õigus lennukompensatsioonile;
- millistele lendudele kehtib määrus (EÜ) nr 261/2004;
- millest sõltub hüvitise suurus (250 €, 400 € või 600 €);
- millal puudub õigus hüvitist nõuda;
- ning millal võib lennufirma õiguspäraselt keelduda hüvitise maksmisest.
Mis on lennuhüvitis?
Lennuhüvitis ehk lennukompensatsioon on Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõikes 1 sätestatud rahaline hüvitis summas 250 €, 400 € või 600 €. Selle eesmärk on tagada reisijatele ühetaoline ja viivitamatu kompensatsioon lennutõrgetest tingitud ebamugavuste eest, nagu lennu hilinemine, tühistamine või pardale mittelubamine.
Seda hüvitist maksab alati lennufirma, mitte reisibüroo või kindlustus. Lennuhüvitisele on õigus reisijal, kelle lend on hilinenud, tühistatud, edasi lükatud, tagasilükatud või kui ta on jäetud lennust maha vastu oma tahtmist. Lennu hilinemine või tühistamine hõlmab ka olukordi, kus lennuk tõuseb õhku, kuid pöördub tagasi või maandub teises lennujaamas kui esialgu planeeritud.
❗️ Lennuhüvitise nõudmise õigus ei sõltu reisikindlustuse olemasolust. Kindlustusseltsid ei käsitle ega maksa määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel lennukompensatsioone – need on lennufirmade seadusest tulenevad kohustused.
Millistele lendudele laieneb määrus (EÜ) nr 261/2004?
Euroopa Liidu määrus (EÜ) nr 261/2004 kaitseb lennureisijate õigusi ning kehtib kõigile lendudele, mille käitaja on Euroopa Liidu (EL) lennuettevõtja. Lisaks laieneb määrus ka kolmandate riikide lennufirmade lendudele, mis väljuvad mõnest EL-is asuvast lennujaamast. See tähendab, et igal reisijal on õigus lennuhüvitisele sõltumata kodakondsusest, kui tema lend vastab määruse tingimustele.
Kui lend toimub väljaspool Euroopa Liitu või väljaspoolt EL-i EL-i suunas kolmanda riigi lennufirmaga (nt American Airlines), võib määrus olla kohaldatav ainult juhul, kui tegemist on ühise õhuveolepinguga (ühine PNR-kood), mis hõlmab vähemalt kahte järjestikust lendu.
Kui lennureisi lõppsihtkoht ja vahepeatus asuvad väljaspool EL-i, peab lennu alguspunkt olema Euroopa Liidus (nt Helsingi – New York – Cancun), et määrust saaks kohaldada. Seda kinnitab Euroopa Kohtu praktika (C-537/17, C-502/18, C-561/20).
Kui lennureis algab väljaspool EL-i kolmanda riigi lennufirmaga (nt New York – Helsinki, operaator American Airlines) ja jätkub EL-i lennuettevõtja lennuga (nt Helsingi – Tallinn, operaator Finnair), kohaldatakse määrust vaid juhul, kui tegemist on lennukoodi jagamise lepinguga. Näiteks kui American Airlines lend opereerib Finnairi koodi (AY...) all, on määrus kohaldatav. (Vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-367/20)
Mõiste „Euroopa Liit” hõlmab kõiki 27 liikmesriiki ning lisaks
Islandi, Norra ja Šveitsi riike, samuti nende hallatavaid territooriume,
sealhulgas Madeirat, Kanaari saari ja muid EL-i liikmesriikidele kuuluvaid piirkondi.
Millal võib tekkida õigus lennuhüvitisele?
Lennuhüvitise nõudmise õigus tekib siis, kui lennufirma ei täida oma kohustusi vastavalt Euroopa Liidu määrusele (EÜ) nr 261/2004. Allpool on toodud levinumad olukorrad, mil reisijal võib tekkida õigus lennukompensatsioonile:
- Lend hilines vähemalt 3 tundi reisija lõppsihtkohta saabumisel võrreldes algselt kavandatud ajaga. See hõlmab ka olukordi, kus esimene lend hilineb ja selle tõttu jäetakse maha jätkulend, kuid reisija jõuab plaanipäraselt toimunud asenduslennuga oma lõppsihtkohta vähemalt 3 tundi hiljem. Sellisel juhul on tegemist sama õhuveolepingu raames toimunud rikkumisega ning reisijal on õigus lennuhüvitisele vastavalt Euroopa Kohtu otsusele asjas C-11/11 (Folkerts) ja otsusele C-452/13. (Art 6 määruses (EÜ) nr 261/2004).
- Lend tühistati või lennu graafikut muudeti ning uus lend väljub üle 1 tunni varem või saabub üle 2 tunni hiljem kui esialgne lend, ja teavitamine toimus vähem kui 7 päeva enne algset väljumist. (Art 5 (1)(c) ja Euroopa Kohtu otsus C-263/20).
- Reisija jäeti lennust maha vastu tema tahtmist (art 4) – näiteks ülemüügi tõttu.
Millest sõltub lennuhüvitise suurus?
Lennuhüvitise suurus sõltub lennureisi vahemaast ühtses lennubroneeringus sisalduva alguspunkti ja lõppsihtkoha vahel. Vastavalt EL määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklile 7 lg 1 makstakse lennureisijatele hüvitist järgmiselt:
- Kui reisivahemaa ei ületa 1 500 km – 250 € (nt Tallinn – Helsinki).
- Kui reisivahemaa jääb vahemikku 1 500–3 500 km – 400 € (nt Tallinn – Antalya).
- Kui reisivahemaa ületab 3 500 km ja EL-i piire – 600 € (nt Tallinn – Hurgada).
Kui lennureisi vahemaa on üle 3 500 km, kuid nii alguspunkt kui lõppsihtkoht asuvad EL-is
(nt Tallinn – Tenerife), on hüvitise suurus 400 €.
Lennureisi vahemaa arvutatakse suurringjoone meetodil – see tähendab, et vahepeatusi ei arvestata. Soovi korral saad oma lennureisi kauguse kontrollida siit.
❗️Oluline teada: Lennureisiks loetakse teekonda, mille kohta
lennufirma on väljastanud ühe broneeringu sama PNR-koodiga ühe suuna kohta.
Kui vahendaja (nt Kiwi või muu platvorm) on väljastanud ühe suuna kohta ühe broneeringu, mis sisaldab mitu regulaarlendu erinevate PNR-koodidega
(nt Tallinn – Helsinki, PNR: JS0MK8 ja Helsinki – New York, PNR: LK95QR),
käsitatakse neid lende õiguslikult eraldiseisvate lennureisidena.
Sellisel juhul hinnatakse ka lennuhüvitise nõudeõigust iga lennu kohta eraldi vastavalt
Euroopa Liidu määrusele (EÜ) nr 261/2004.
Millal puudub õigus nõuda lennuhüvitist määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel?
Mõned sagedasemad näited
- Kui lend tühistati või lennugraafikut oluliselt muudeti, kuid reisijat teavitati muudatusest rohkem kui 14 päeva enne lennu algset väljumisaega.
- Kui lennureis koosnes ühest lennust, toimus kolmanda riigi lennufirmaga (nt American Airlines) ja lennutõrge leidis aset väljumisel väljaspool Euroopa Liitu (nt New Yorgist väljunud lend).
- Kui lend hilines, kuid lõppsihtkohta saabuti vähem kui 3 tundi hiljem võrreldes kavandatud saabumisajaga. Sama kehtib ka ühendatud lennureiside puhul, kui hilinemine toimus ainult viimasel lennul.
- Kui lend tühistati, kuid lennufirma pakutud asenduslend väljus vähem kui 1 tund varem ja jõudis lõppsihtkohta vähem kui 2 tundi hiljem võrreldes algselt kavandatud ajaga. Sama kehtib ka ühendatud lennureiside puhul, kui tühistamine toimus viimasel lennul.
- Kui lennu väljumist muudeti varasemaks alla 1 tunni;
- ❗️Kui lend hilines üle 3 tunni, kuid reisija ei ilmunud lennule või ostis uue pileti teisele lennule, millega jõudis lõppsihtkohta vähem kui 3 tundi hiljem. (vt Euroopa Kohtu otsuseid asjades C-474/22 ja C-54/23).
- ❗️Kui esimene lend ühtses veolepingus hilines nii, et jätkulennule ei oleks jõutud, kuid reisija ise ostis uue lennupileti alternatiivsele lennule ja tänu sellele ikkagi jõudis jätkulennule.
- Kui mitmest ühendatud lennust koosnenud lennureisi korral esimene lend hilines, kuid lennufirma pakutud asenduslennuga jõuti lõppsihtkohta vähem kui 3 tundi hiljem võrreldes algse saabumisajaga.
- ❗️Oluline teada: lennu saabumisaeg määratakse hetkel, kui avatakse vähemalt üks lennuki uks ja reisijatel lubatakse väljuda. Seda kinnitab Euroopa Kohtu otsus asjas C-452/13.
Millal võib lennufirma õiguspäraselt keelduda lennuhüvitise maksmisest?
Lennufirmal võib olla õigus keelduda lennuhüvitise maksmisest, kui lennu plaanijärgset väljumist mõjutas määruse (EÜ) nr 261/2004 mõistes erakorraline asjaolu, mida lennufirma ei oleks suutnud vältida isegi siis, kui ta oleks rakendanud kõiki mõistlikke meetmeid.
Erakorraliseks asjaoluks loetakse sündmust, mis ei ole oma olemuselt ega päritolult lennufirma tavapärase tegevuse osa ning mis väljub tema tegelikust kontrollist (nt vulkaanipurse, äärmuslik ilm, lennujuhtimiskeskuse tööseisak). Lennufirma peab suutma tõendada, et:
- lennutõrke põhjuseks oli tõepoolest erakorraline asjaolu;
- see asjaolu ei olnud seotud lennufirma enda tegevuse või tegevusetusega;
- lennufirma on võtnud kõik mõistlikud meetmed lennu tühistamise või hilinemise vältimiseks, sealhulgas pakkunud esimest võimalikku alternatiivlendu, ning tõendanud, et tagajärgi ei olnud võimalik vältida ka selliste meetmete rakendamisel.
Üldjuhul esitavad lennufirmad vastavad tõendid ja selgitused üksnes riiklikele järelevalveasutustele või kohtumenetluses, mitte reisijale otse.
Erakorralise asjaolu kestus on oluline: niipea kui selle mõju lõpeb, hakkab kulgema lennu hilinemise aeg, mille eest kannab vastutust juba lennufirma ise. Seetõttu võib hüvitise seisukohalt määravaks osutuda, millal ja millise asenduslennu lennufirma reisijale tegelikult tagas — kas mõne tunni või alles 24 tunni pärast.
Näiteks kui lennufirma lükkab nõude tagasi, viidates lennujuhtimiskeskuse piirangule, tuleb hinnata: kas piirangu põhjuseks oli lennufirma enda tegevus või kolmanda osapoole otsus (nt Euroopa Lennuohutusameti korraldus), mis mõjutas ka teisi lennufirmasid. Kui piirang tulenes lennufirma enda tegevusest, ei saa seda pidada erakorraliseks asjaoluks.
❗️Määruses toodud näited erakorralistest asjaoludest on üksnes näitlikud ja mitte ammendavad. Näiteks streik võib olla erakorraline asjaolu, kuid mitte alati. Lennufirma enda töötajate streiki ei käsitleta erakorralisena, samas kui lennujuhtimiskeskuse või lennujaama töötajate streik kvalifitseerub tavaliselt erakorraliseks.
Kokkuvõtlikult: et teha kindlaks, kas reisijal on õigus lennuhüvitisele, tuleb
iga juhtumit hinnata eraldi ja analüüsida kõiki lennu hilinemise või tühistamisega seotud asjaolusid.
Pole kindel, kas Sul on õigus lennuhüvitisele või soovid professionaalset abi?
Täida 2-3 minutiga lühike vorm ja me teeme Sinu vahejuhtumile tasuta esialgse analüüsi.
Leht on uuendatud 28.10.2025